Miks soovitatakse arvutikasutajal kasutada sinise valguse filtreid?

Nähtav valgus on lainepikkustel vahemikus 400-700 nm. Seega valgus, mis meie silmadesse jõuab, sisaldab erinevates kogustes erinevaid tüüpi valguskiiri antud lainepikkustelt. Meie näeme valgust valgena ainult siis, kui kui kõik eri värvi valguskiired teevad koostööd. Mida madalam on valguse lainepikkus, seda rohkem energiat selles peitub. Nähtava valguse spektriosast kannab seega palju energiat nii lilla kui ka sinine valgus. Nähtamatust spektriosast on inimestele tuntud UV-kiirgus, mille lainepikkus on lillast valgusest veelgi madalam, kantav energia seega kõrgem ning selle tervisele avaldatavat mõjust on meedias palju räägitud.





Sinine valgus ümbriseb meid kõikjal ja selle peamine allikas on Päike. Varasemalt saadigi seega enamik sinise valguse kogusest kodust väljaspool. Tehnika areng on aega kaasa toonud teatud mugavused, milleta me elada ei suudaks: tuba valgustavad LED-valgustid, laudadelt vaatavad vastu arvutiekraanid nind taskus vilgub telefon, mistõttu puutume me sinise valgusega varasemast palju rohkem kokku. Kui varasemalt andis valgus inimesele märku, et aeg on ärgata ning inimese une- ja ärkvelolekutsükleid reguleeris tsirkaadirütm, siis pidevas valgusväljas viibimine on meie sisemise rütmi paigast viinud. Mehhanism seisneb selles, et sinine valgus ütleb kehale, et tegemist on päevaga ning takistab seeläbi käbikeha tööd, mis peaks tootma unehormooni ehk melatoniini. Selle hormooni puudumisel on uinumine raskendatud.

Kuigi lihtne lahendus oleks ekraanide vaatamisele kulutatud aega vähendada ning seda enne magamaminekut vältida, siis paraku ei ole see alati võimalik. Seetõttu on alternatiivse lahendusena välja töötatud nii arvutitesse sisse ehitatud sinise valguse filtrid kui ka prillid, mis sisaldavad sinist valgust peegeldavat filtrit.


Tekst: 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Miks rändlinnud lendavad kolmnurgas?

Soe õhk tõuseb üles. Miks siis kõrgel mägedes pole palav, vaid hoopis külm ja esineb igilumi?

Kui kapillaartõus tõstab vett maksimaalselt 10 m kõrgusele, siis kuidas saab vesi 100 m kõrgusele hiidsekvoia tippu?